"Liigeshaige liikumisaabitsat" ja kummilinti saab osta ja tellida koju Eesti Reumaliidu kontorist. Selleks tuleb meiega ühendust võtta elektronposti aadressi teel: reuma@reumaliit.ee või helistada: +372 534 355 01. Aabitsa ja kummilindi hind kokku on 5 eurot (sisaldab saatekulu). Loe edasi
Alates septembrist pakub MTÜ Minu Tasakaal psühholoogilist nõustamisteenust tavapärasest oluliselt soodsamatel tingimustel - kuni 90% soodustusega. Tänu Hasartmängumaksu Nõukogu toetusele on MTÜl Minu Tasakaal avanenud koostöös Eesti Reumaliiduga võimalus pakkuda reumahaigetele ja nende lähedastele psühholoogilist tuge. Peale erinevate loovteraapiliste grupitööde (vt... Loe edasi
Veebiportaal www.liiges.ee pakub lugejatele rohkelt informatsiooni ühe enamlevinud luu- ja liigesepõletikulise haiguse kohta - Reumatoidartriit. Eesti Reumaliit soovitab kõigil, kel on huvi eelpool mainitud haiguse kohta, tutvuda veebportaaliga vajutades siia. Loe edasi
Jaanuarist 2013 hakkas ilmuma Eesti Reumaliidu väljaanne Reumakiri, mida on võimalik igal soovijal omale paberväljaandena koju kätte tellida. E-ReumaKirjaga liitumine on tasuta! ReumaKirja peaeesmärkideks on hoida ühingu liikmeid kursis Eesti Reumaliidu ja teiste ERL-ga seotud liitude ning ühingute tegevusega, tutvustada eesolevaid üritusi ning teadvustada luu- ja... Loe edasi
Ilmunud on ReumaKirja värske kevadine 2014 a. number, mida saate lugeda ja alla laadida meie kodulehelt: vajuta siia. ReumaKirja on võimalik tellida lisaks ka paberkandjal. ReumaKirja saab tellida telefoninumbril +372 534 355 01 või meiliaadressil tellimus@reumaliit.ee. Kevadises ReumaKirjas tuleb juttu (väljavõte ReumaKirjast):"Ebatavaliselt... Loe edasi
Eesti Reumaliit (edaspidi ERL) on katuseorganisatsioon 12 liikmesühingule (ligi 1 000 liikmega) üle Eesti. Eestis elab ligikaudu 250 000 reumaatilisi haigusi põdevat inimest. ERL on loodud selleks, et toetada kõiki reumaatilisi haigeid, pakkudes koos oma liikmesühingutega igakülgset ja adekvaatset informatsiooni haigustest ning toimetulekust. Kaudselt on ERLi... Loe edasi
1
2
3
4
5
6

Tööturul püsimine

Kasulikud viited tööturul püsimajäämisega seotud teemadel

 

Järgnev dokument on PDF formaadis (lugemiseks on vajalik Adobe Reader'i olemasolu).

 Autoimmuunsete liigesepõletike haigus- ja majanduslik koormus Eestis (PDF-file lk lõpus)

LÜHITUTVUSTUS

Praxis analüüsis Eesti Reumaliidu tellimusel autoimmuunsete liigesepõletike haiguskulu (cost of illness), eesmärgiga anda kulude kvantifitseerimise kaudu ligikaudne pilt liigesepõletikega seotud majanduslikust koormusest Eesti ühiskonnale. Peale kvantitatiivse analüüsi viidi läbi kvalitatiivne analüüs, mille raames hinnati, tuginedes teaduskirjandusele, Eesti arstide eksperthinnangutele ning intervjuudele patsientidega, kas Eesti tervishoiusüsteemi korraldus ja sotsiaalkaitse meetmed toetavad liigesepõletike ravi viisil, mis hoiaks välditavad kulud madalad. Analüüsi järelduste põhjal esitati poliitikakujundajatele soovitused, mille arvestamisel on võimalik kahandada liigesepõletikega kaasnevat majanduslikku koormust. 

Uuringuaruanne koosneb kokkuvõttest ja viiest peatükist. Sissejuhatusele järgnevas, teises peatükiskirjeldatakse autoimmuunseid liigesepõletikke meditsiinilisest, epidemioloogilisest, psühhosotsiaalsest ja majanduslikust vaatenurgast. Kolmas peatükk käsitleb haigustega kaasneva koormuse hindamise võimalusi. Neljas peatükk annab ülevaate autoimmuunsete liigesepõletike majandusliku koormuse uuringu metoodikast ja tulemustest. Viiendas peatükis arutletakse võimaluste üle, mis aitaksid vähendada välditavat, eelkõige töövõimetusest tingitud kulu.

 

Järgnev dokument on PDF formaadis (lugemiseks on vajalik Adobe Reader'i olemasolu).

Fit for Fork raport "Töövõimeline Eesti? Luu- ja lihaskonna vaevused ning Eesti tööturg" (PDF-file lk lõpus)

Majanduslangus tabas Eestit rängalt. Töötuse kiire suurenemine tõi endaga kaasa raske olukorra üksikisikule, ühiskonnale ja majandusele. Kahjuks on ka inimesi, kes peavad lahkuma tööturult seetõttu, et nad ei ole enam töövõimelised. Vähemalt 22% tööealisest elanikkonnast on täieliku või osalise töövõimetuse tõttu töötud ning neil on suur oht sattuda rahalistesse raskustesse. Teisalt on aga palju tõendeid selle kohta, et tööta olek ise on tervisele kahjulik. Töökoha säilitamine ja tööle naasmine võib olla kasulik füüsilise tervise ning psühholoogilise heaolu jaoks ja päästa vaesusest.

Luu- ja lihaskonna vaevused, nagu seljavalu, liigesehaigused, käte või kaela pingesolek, kärbivad vähemalt poolte töötajate töövõimet Eestis. Seda laadi tervisehädade tõttu tekib aastas peaaegu 400 miljonit eurot kaudseid kulusid. Need on peamised haiguspuhkuse ja töövõimetuse põhjused. Nende mõju vähendamine ei ole Eestis veel prioriteet.

Poliitikakujundajad, tööandjad, tervishoiutöötajad ja inimesed ise ka ei mõista, kui tähtsad on varane avastamine ning sekkumine, et luu- ja lihaskonna vaevusi märgataks õigeaegselt ja välditaks töövõimetuks jäämist. Osa Eesti töötajaskonnast ei olegi enam täies ulatuses töövõimeline, ei saa vajalikku ravi ega rehabilitatsiooni. Eestis on põhjalikult vaja muuta pikaajaliste tervisehädade ja töövõimetuse käsitlemist. Töötamine peab muutuma prioriteetsemaks tulemuseks, sest töökoha säilitamine ja tööle naasmine võib olla kasulik füüsilise tervise ja psühholoogilise heaolu jaoks ning vähendada haiguskoormust ühiskonnale. Tuleb kasutusele võtta paremad diagnoosimise ja raviviisid, et ennetada ning vähendada luu- ja lihaskonna vaevuste pikaajalist mõju. 

 

See raport on osa suuremast, Euroopa 27 riiki haaravast projektist. Vaadeldakse luu- ja lihaskonna vaevuste mõju Eesti töötajate tööelule, rahalistele kulutustele, nende kolleegidele ja peredele, ravi ja toetuste piisavust. Konkreetsemalt käsitleme seljavalu ja tööga seotud ülajäseme vaevusi. Neid terviseprobleeme iseloomustavad tavaliselt ebamäärane lühiajaline valu ja töövõimetus. Käsitleme reumatoidartriiti (RA) ja spondüloartropaatiat (SpA), mis on 

progresseeruvad ja töövõimetust tekitavad haigused. Uurisime hiljutisi akadeemilisi ning arstide poolt korraldatud uuringuid selliste luu- ja lihaskonna vaevuste ja töötamise seoste kohta. Küsitlesime selle valdkonna asjatundjaid. 

Luu- ja lihaskonna vaevused mõjutavad inimeste töövõimet väga palju mitte ainult üksikisiku tasandil, vaid üldiselt. Ühtekokku vähendavad need vaevused tuhandete Eesti töötajate tootlikkust ja tööturul olemist. Olemasolevatele andmetele tuginedes:

  • Aastal 2009 oli pikaajaliste käe-, jala-, selja- või kaelaprobleemide tõttu töövõime piiratud 59%-l 15–64-aastastest töötajatest.
  • Luu- ja lihaskonna vaevusi avastatakse päevas keskmiselt neljal inimesel ning nende tõttu tuleb haiglas viibida keskmiselt 6,7 päeva.
  • 2010. aastal registreeriti tööealise elanikkonna seas enam kui 95 000 luu- ja lihaskonna vaevuste juhtumit, millest tingitud otsesed kulud ulatuvad peaaegu 400 miljoni euroni. Eriti sagedased on need probleemid 40–65-aastaste naiste seas.
  • Eestis on luu- ja lihaskonna vaevustesse haigestumisest ja suremisest tingitud eluaastate kaotus 1000 inimese kohta kõige suurem.
  • 2008. aastal maksti haigusest tingitud ajutise töövõimetuse eest Eestis hüvitist 6,4 miljoni tööpäeva ulatuses, kusjuures luu- ja lihaskonna vaevuste osakaal selles näitajas on hinnanguliselt 16%. Erinevate hinnangute kohaselt moodustavad haiguspuhkuse kulud 6–15% Eesti SKTst.

Luu- ja lihaskonna vaevustest tingitud töövõimetus ning valu mõjutavad inimese tööd mitmeti, sealhulgas:

  • vastupidavust;
  • kognitiivseid võimeid ehk keskendumist;
  • ratsionaalsust/meeleolu;
  • liikuvust;
  • kiirust.
Üha selgemaks saab, et luu- ja lihaskonna vaevustega inimestel on suurem tõenäosus kogeda oma seisundiga seoses depressiooni või ärevust, mistõttu ei taha nad oma tervisehädast tööandjale rääkida. Raviga viivitamine süvendab haigust, vähendab inimese võimalusi tööle jääda, pikendab töölt eemalolekut ja raskendab rehabiliteerimist. Uuringud näitavad, et märkimisväärselt palju perearste, tööandjaid ning isegi luu- ja lihaskonna vaevustega inimesi endid ei mõista täielikult kauaaegse terviseprobleemi mõju töö tulemuslikkusele ning suutlikkusele tööl püsida. See on osaliselt tingitud perearstide ja tööandjate ebapiisavast omavahelisest suhtlusest ja tegevuse kooskõlastamatusest töötervishoiuküsimustes.

Töö võib olla nii terviseprobleemide põhjus kui ka ravi. Kuigi tööl valitsevad füüsilised tingimused võivad luu- ja lihaskonna vaevusi põhjustada või süvendada, sõltuvad nende tagajärjed (töölt eemalolek ja puue) iga konkreetse inimese jaoks suurel määral psühhosotsiaalsetest teguritest. Seadusi järgida püüdes arvavad perearstid ja tööandjad ekslikult, et töötajad peavad töötamiseks olema 100% töövõimelised. Järkjärguline tööle naasmine võib takistada paljude tervisehädade süvenemist ning soodustada luu- ja lihaskonna vaevustest taastumist. Biopsühhosotsiaalses tervisemudelis rõhutatakse bioloogiliste (nt haigus, pinge, kahjustatud liigesed), psühholoogiliste (nt meelelaad, ärevus) ja sotsiaalsete (nt töönõuded, pere toetus) tegurite koosmõju ning see on kasulik abivahend, mille alusel hinnata luu- ja lihaskonna vaevuse põhjusi, planeerida ravi ning korraldada tööalast rehabilitatsiooni.

 

Tulevikku vaadates võib eeldada, et töötajaskond vananeb, suureneb rasvunute ja suitsetajate osakaal, liigutakse vähem; seega on tõenäoline, et pikemas perspektiivis suureneb luu- ja lihaskonna vaevuste esinemissagedus ning tagajärjed muutuvad tõsisemaks, mitte vastupidi. See mõjutab paljude Eesti töötajate tööelu kvaliteeti ja Eesti tööjõu tootlikkust sellises vanuses, mil inimene võiks olla oma parimas vormisLe

Kuus peamist põhimõtet, millele arstid, tööandjad, töötajad ja valitsus peavad keskenduma, kui tahame parandada luu- ja lihaskonna vaevustega töötajate tööelu kvaliteeti.
  • Varajane sekkumine on hädavajalik. On palju informatsiooni selle kohta, et pikka aega töölt eemal viibimine on luu- ja lihaskonna vaevustega inimestele tavaliselt kahjulik – mida kauem nad töölt ära on, seda raskem on neil naasta. Varajane tegutsemine, eelistatavalt arsti, patsiendi ja tööandja koostööna, võib aidata luu- ja lihaskonna vaevustega inimestel töökohta säilitada ning saavutada tasakaal puhkuse- ja töötamisvajaduse vahel. Mõne luu- ja lihaskonna vaevusega inimese puhul saab varase füsioteraapia või ravimite kasustamisega vähendada haiguse raskusastet, tagajärgi ja süvenemist – hiline avastamine või ravi võivad muuta taastumise, töölejäämise või rehabilitatsiooni palju keerulisemaks. Kui majandus hakkab elavnema – mida ta kindlasti kunagi teeb – ei saa Eesti lubada endale oskustega, motiveeritud ja tervete töötajate puudust, mis takistab majanduskasvu.
  • Koolitage tervishoiutöötajaid. Nii perearstid kui ka eriarstid peaksid kasutama oma teadmisi biopsühhosotsiaalsest mudelist. Kõige olulisem on teada selle piiratusest konkreetse diagnoosi puhul hinnangu andmisel, kuidas võib töö kaasa aidata patsiendi aktiivseks jäämisel. Perearstid tuvastavad esmaselt paljude luu- ja lihaskonna vaevuste esimesed ilmingud. Nad peavad suutma ära tunda konkreetseid haigusi ja suunama patsiendi vajadusel eriarsti juurde varaseks raviks. Organisatsioonid, nagu Eesti Reumaliit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda, peaksid selgitama pere- ja eriarstidele krooniliste tervisehädade füüsilisi, sotsiaalseid ja psühholoogilisi tahke. 
  • Avalikustamine on õigeaegse sekkumise jaoks määrava tähtsusega. Töötajad võivad luu- ja lihaskonna vaevuste mõju alahinnata, jätkates tööd täie koormusega. Nii võib probleem süveneda. Sageli kardetakse haiguspäevi võtta, siis võib palgas kaotada või isegi tööst ilma jääda. Juhtkond peab aitama töötajate töövõime täielikult taastada, andes neile teisi tööülesandeid või lubades neil töötada paindliku graafiku alusel. Kuiperearstid peaksid väljastama rohkem töövõimetõendeid kui haiguslehti, siis oleks selgem, mida töötaja teha saab. Patsiendiühingud, nagu Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Reumaliit pakuvad luu- ja lihaskonna vaevustega inimestele teavet ja tuge. 
  • Mõelge kaugemale, kui seadus nõuab. Tööandjad peavad teadma töötajate halva tervise tagajärgi tööle ja tootlikkusele. Lihtsate sekkumistega saab luu- ja lihaskonna vaevustega paremini toime tulla ning ennetada kutsehaiguste uusi juhtumeid. Juhid peavad tegema töökorralduse kohandamisel töötajatega koostööd, et vältida luu- ja lihaskonna vaevuste süvenemist ning soodustada neid põdevate inimeste töölejäämist või naasmist. Seda tuleb teha nii, et säilib töökoha kvaliteet, töökohustused ei kannata liigselt ja pööratakse tähelepanu ergonoomilisele töökorraldusele.
  • Hinnake luu- ja lihaskonna vaevuste otseseid ja kaudseid kulusid. Luu- ja lihaskonna vaevuste sotsiaalse, majandusliku ning tööalase mõju hindamiseks on vaja paremaid mõõdikuid, et Eesti Haigekassa ja Tööinspektsioon saaksid seotumalt jälgida nii luu- ja lihaskonna vaevuste kliinilist kui ka tööturuga seotud mõju. Praegused Eesti andmed luu- ja lihaskonna vaevuste esinemissageduse ja kulude kohta ning tootlikkuse languse ja haiguspäevade mõju kohta ei ole piisavad ega usaldusväärsed põhjaliku analüüsi tegemiseks, mille alusel koostada vajalik poliitika. Riiklik kutsehaiguste register muudaks andmekvaliteedi märgatavalt paremaks.
  • Riiklik tegevuskava luu- ja lihaskonna vaevuste vähendamiseks. Luu- ja lihaskonna vaevuste mõju vähendamiseks soovitame koostada riikliku tegevuskava luu- ja lihaskonna vaevuste varajaseks avastamiseks, ajakohaseks raviks ning rehabilitatsiooniks. Selles kavas võib kehtestada diagnoosimis- ja ravinormid, toetada kohalike omavalitsuste ning keskvalitsuse koostööd, töötada välja meetmed, mille abil arstid ja tööandjad saavad aidata kaasa luu- ja lihaskonna vaevustega inimeste tööle jäämisele ning naasmisele. Teistes riikides (nt Iirimaal) on määratud seda tööd tegema vastutav ametnik. Soovitame seda ka Eestis teha.

​Selle aruande põhjal võib öelda, et suurel osal Eesti tööealisest elanikkonnast on või tekivad luu- ja lihaskonna vaevused. Sellel võivad olla väga suured sotsiaalsed ja majanduslikud 10 Töövõimeline Eesti? Luu- ja lihaskonna vaevused ning Eesti tööturg tagajärjed neile inimestele ning nende peredele. See võib vähendada kogu töötajaskonna ja Eesti majanduse tootlikkust ning nõuda palju tervishoiu- ja toetusvahendeid.

Leidsime olulisi kliinilisi, epidemioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja majanduslikke tõendeid ning saime asjatundjate arvamusi luu- ja lihaskonna vaevuste olemuse, ulatuse ning tagajärgede kohta Eestis.  
 
Ent luu- ja lihaskonna vaevustega inimesele kui töötajale suunatud sidusat mõtlemist ning tegutsemist ei paista olevat. Kuigi biopsühhosotsiaalse mudeli luu- ja lihaskonna vaevustele kohaldamise pooldajaid tuleb aina juurde, panime tähele, et mõned inimesed, kellel on kõige suurem mõju luu- ja lihaskonna vaevustega inimeste osalemisele tööturul, ei ole veel selle mudeli põhimõtteid nii palju omaks võtnud, kui võiksid.