Vastastikune tugi on kasulik
Päikesepaistelistel sügispäevadel, 3. ja 4. septembril korraldas Soome Reumaliit oma tugiisikutele algkoolituse Tallink SPA hotellis Tallinnas. Koolituse teemaks oli vastastikune tugi ja vabatahtlik töö.
Koolitusele olid saabunud tugiisikuid Soome erinevatest reumaühingutest. Eesti Reumaliidu poolt oli võimalus koolitusel osaleda minul ja Eesti Psoriaadiliidu juhatuse esimehel Georg Jurkanovil.
Koolituse juhatasid sisse Soome Reumaliidu esimees Lea Salminen ja korraldusjuht Arja Kahelin. Koolitajaks oli vabatahtliku töö alal suuri kogemusi omav Päivi Huuskonen, kes on pikka aega olnud seotud sotsiaal- ja noorsootööga.
Mis on vastastikune tugi?
Vastastikuse toe mõiste tuli Soome juba 1990 aastate keskpaigas. See uus toetamise ja aitamise viis loodi selleks, et inimesed, kellel on mingi ühine kogemus või haigus, saaksid omasugustelt tuge, mida muud ametlikud teenused pakkuda ei saa. Vabatahtlikult töötavad väikesed rühmad, kelle liikmed toetavad üksteist. Rühma liikmetel on ühesugused probleemid ja vajadused, nad soovivad enamasti muutusi sotsiaalses valdkonnas või ka isiklikus sfääris. Rühmal on ühine eesmärk, mida nad soovivad saavutada. Rühmad kogunevad korrapäraselt vahetama mõtteid ja kogemusi. Rühm võib töötada kas tugiisiku juhtimisel või ilma tugiisikuta, sel juhul on rühma liikmete vahel jagatud omavastustus rühmas.
See kahepäe
vane koolitus pakkus minule rohkesti uusi teadmisi ja kogemusi. Samuti oli rõõm kohtuda Soome reumahaigetega ja saada uusi kontakte ning tuttavaid. Sain teada, mis tähendab teiste omasuguste toetamine ja mõistsin seda vajadust ka meie ühingutes.
Loomulikult ei ole mina selle lühikese koolituse järel küll veel valmis rühma täieõiguslikuks tugiisikuks hakkama. Selleks on vaja veel koolitust ja kogemusi. Arvan, et me siin kõik vajame enam omavahelist suhtlemist probleemidega toimetulekuks. Kas me täna oleme nõus ennast avama ja oma probleemidest rääkima teistele omasugustele – seda peame alles enestelt küsima.
Koolitus oli väga hea ega see muidu mul nii palju kõhklusi ja küsimusi ei oleks tekitanud.
Ester Pruul, Tartu Reumaühingu juhatuse liige