Täna algab Eestis rahvusvaheline Reumafoorum „Teeme koostööd parema tuleviku nimel“, mis tänavu toimub 8. korda. Tänavune Reumafoorum keskendub eelkõige luu- ja liigesehaiguste varajasele avastamisele ja kaasaegse järjepideva raviga alustamisele, et tagada inimeste töövõime, tööturul püsimine ja säilitada töökoht. Peale foorumit, 6.- 8. novembril, jätkub samal teemal Euroopa Luu- ja liigesehaiguste Liiga (EULAR Pare) patsientide sügiskonverents, mis toob Eestisse pea 150 rahvusvahelist külalist.
Rahvusvahelisest Reumafoorumist ja sügiskonverentsist võtavad osa reumatoloogia professorid Joachim Kalden, Antony Woolf ja Tuulikki Sokka. Samuti EULAR PARE juhatuse liikmed Maarten de Wit, Robert Johnstone ja Neil Betteridge. Lisaks Eesti Sotsiaalminister, tuntud arstid ja ametnikud.
Eesti Reumaliidu ja Eesti Reumatoloogia Seltsi andmetel on Eestis ligi 300 000 luu- ja liigesehaiget. Reumatoidartriit põhjustab liigeste kahjustusi ja seeläbi inimese toimetuleku vähenemist ning kiiret töövõimekaotust. 50% haigestunutest võib 10 aasta jooksul invaliidistuda.
Reumaatiliste haiguste hulka kuulub üle 200 luu- ja liigesehaiguse ning need haigused mõjutavad igas eas inimesi. Reumatoidartriit on enamlevinud põletikuline krooniline luu-ja liigesehaigus, mille korral põletik haarab eelistatult labakäte ja labajalgade väikeseid liigeseid. Reumatoidartriit võib kahjustada ka teisi liigeseid ning põhjustada põletikku siseorganites.
„Reumatoidartriiti põdeva patsiendi keskmine vanus jääb 55 ja 80 eluaasta vahele. Kuid üha enam diagnoositakse haigust ka 20 – 30 aasta vanustel inimestel,“ tõdes Eesti Reumatoloogia Seltsi juhatuse liige ja Ida Tallinna Keskhaigla reumatoloogia osakonna juhatja dr Kati Otsa. Ta lisas, et naised haigestuvad reumatoidartriiti 2 – 3 korda tihemini kui mehed. Igal aastal lisandub Eestis ligi 100 uut lapseea juveniilse artriidi juhtu, mis on lastel ja murdeeas noortel esinev põletikuline luu-ja liigesehaigus. Leedus diagnoositi noorim patsient 9 kuuselt, Eestis 1 aastaselt.
Seni pole kahjuks reumatoidartriidi põhjused teada. Siin mängib rolli geneetiline soodumus, infektsioonid, läbipõetud kroonilised põletikud, suitsetamine, raske füüsiline töö jne.
Oluline on, et haigus avastataks varajases staadiumis ning haige saaks alustada kaasaegse ravi – ja taastusraviga. Kaasaegseim suund reumatoidartriidi ravis on bioloogiline ravi.
Bioloogiline ravi on näidustatud erinevate põletikuliste liigesehaiguste korral. Nendeks on reumatoidartriit, psoriaatiline artropaatia, anküloseeriv spondüliit ja juveniilne artriit.
Sõna “bioloogiline” ei viita mitte sellele, et tegemist on naturaalsete või otse loodusest võetud ainetega vaid sellele, et tegemist on aktiivsete ainetega, mis inimese organismis sekkuvad keerulisse põletiku protsessi. Täiskasvanute reumaatiliste põletikuliste haiguste bioloogilise raviga tegelevad Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla reumatoloogid ja laste liigesepõletiku bioloogilise raviga Tallinna Lastehaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi lastereumatoloogid.
Eestis on bioloogiline ravi laiemalt kasutusel alates 2007. aastast ja praeguseks saab ravi üle 200 reumaatilise haige. Eestis hakati lastel bioloogilist ravi kasutama alates 2004. aastast.
Eesti Reumaliidu eestvõttel ilmub lähinädalal „Bioloogilise ravi teatmik patsiendile“
Täpsem info ka www.reumaliit.ee