Eesti Reumaliidu väljaanne ReumaKiri lõpetab ilmumise   Loe edasi
Reumaõe infoliin 14408. Reumaõde Kersti Ossaar vastab infotelefonile tööpäeviti 9.00-16.00.   Loe edasi
1
2

Reuma aabits

Järgnev dokument on PDF formaadis (lugemiseks on vajalik Adobe Reader'i olemasolu).

SISSEJUHATUS REUMASSE (PDF-file lk lõpus)

Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese. Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks. Tingimisi võib siia lisada ka elundeid toestava sidekoe. Toesehaigusi nimetatakse veel ka reumaatilisteks haigusteks. Need on luu-, liigese-, lihase- ja sidekoehaigused ning veresoonepõletikud ehk vaskuliidid.

Eesti keeles tähistatakse muutlikku, aeg-ajalt siin-seal esinevat toesevalu (ja vahel ka liigeseturseid) vanade sõnadega “jooksva, lendva, reuma”. Sõna “reuma” olevat eesti keelde toonud Lauluisa Kreutzwald. Sõna ise aga pärineb vana-kreeka keelest, kus see tähistas voolu, voolamist. Vanasti nimelt arvati, et haigus ja valu voolavad vedelikuna mööda keha ühest kohast teise, põhjustades liigeseturseid seal, kuhu koguneb lima. Tänapäeval on liigesetursete ja toesehaiguste tekkest hoopis teine, teaduslik ettekujutus, kuid see vana sõna on ikka kasutusel. Kui kuskil liigestes või luudes valutab, öeldakse vahel, et “mul on reuma”, “mul on jooksva”. Tegelikult aga ei ole olemas sellist haigust nagu reuma või jooksva, need sõnad tähistavad lihtsalt toesevalu  valu luudes, liigestes, lihastes. Tänapäeval eristatakse üle 100 toesehaiguse, neil kõigil on oma nimi, mille selgitab välja arst. Seda nimetatakse haiguse diagnoosimiseks ehk äratundmiseks. Igakord oma haigusest rääkides tuleb kasutada selle täpset nimetust, mitte ebamäärast “reumat“, mis võib tekitada ülearu segadust. Arstieriala, mis tegeleb toesehaiguste diagnostika ja mittekirurgilise raviga, nimetatakse reumatoloogiaks.

On olemas nii ägedaid kui ka kroonilisi, nii peamiselt nooremate kui ka peamiselt vanemate inimeste toesehaigusi. Mõned haigused põhjustavad siin-seal aeg-ajalt mõõdukaid vaevusi ja enamasti ei tekita tõsiseid tervisehäireid (nagu näiteks osteoartroos ehk liigesekulumus), mõned toesehaigused aga on kogu organismi haaravad ja kahjustavad, vahel koguni eluohtlikud põletikulised haigused (nagu näiteks luupus ja raskekujuline reumatoidartriit). Toesehaigusi ravivad reumatoloogid ja kui on vajalik kirurgiline ravi, siis luu- ja liigesehaigustele spetsialiseerunud kirurgid: traumatoloogid-ortopeedid. Kõik toesehaiged vajavad taastusravi, milleks on samuti vajalik eri asjatundjate koostöö. Kõige parem on ravitulemus siis, kui toesehaige ravimisega tegeleb meeskond, kus kõik olulised erialad on esindatud.
„Reuma-aabits“ on kirjutatud reumaatilisi haigusi põdejatele, kuid see sobib ka käsiraamatuks haigete omastele ning neile, kes töötavad reumaatiliste haigetega või õpivad seda ala.

„Reuma-aabitsasse“ on koondatud algtõed. Tekst on kirjutatud peamiselt juhendiks põletikuliste reumaatiliste haiguste põdejatele. Haiguste-peatükis on lisaks tavalisematele haigustele käsitletud ka mõnda nn harvaesinevat reumaatilist haigust, mille kohta on mõnikord raske leida soomekeelset materjali. Haigusteosa sisaldab peamiselt algteavet, kuid raamatus on soovitusi ka kaugele arenenud haiguse korral.

ManusSuurus
Reuma ABC ehk Reuma aabits334.93 KB