Reuma aabits

Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese. Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks. Tingimisi võib siia lisada ka elundeid toestava sidekoe. Toesehaigusi nimetatakse veel ka reumaatilisteks haigusteks. Need on luu-, liigese-, lihase- ja sidekoehaigused ning veresoonepõletikud ehk vaskuliidid.

Eesti keeles tähistatakse muutlikku, aeg-ajalt siin-seal esinevat toesevalu (ja vahel ka liigeseturseid) vanade sõnadega “jooksva, lendva, reuma”. Sõna “reuma” olevat eesti keelde toonud Lauluisa Kreutzwald. Sõna ise aga pärineb vana-kreeka keelest, kus see tähistas voolu, voolamist. Vanasti nimelt arvati, et haigus ja valu voolavad vedelikuna mööda keha ühest kohast teise, põhjustades liigeseturseid seal, kuhu koguneb lima. Tänapäeval on liigesetursete ja toesehaiguste tekkest hoopis teine, teaduslik ettekujutus, kuid see vana sõna on ikka kasutusel. Kui kuskil liigestes või luudes valutab, öeldakse vahel, et “mul on reuma”, “mul on jooksva”. Tegelikult aga ei ole olemas sellist haigust nagu reuma või jooksva, need sõnad tähistavad lihtsalt toesevalu  valu luudes, liigestes, lihastes. Tänapäeval eristatakse üle 100 toesehaiguse, neil kõigil on oma nimi, mille selgitab välja arst. Seda nimetatakse haiguse diagnoosimiseks ehk äratundmiseks. Igakord oma haigusest rääkides tuleb kasutada selle täpset nimetust, mitte ebamäärast “reumat“, mis võib tekitada ülearu segadust. Arstieriala, mis tegeleb toesehaiguste diagnostika ja mittekirurgilise raviga, nimetatakse reumatoloogiaks.

On olemas nii ägedaid kui ka kroonilisi, nii peamiselt nooremate kui ka peamiselt vanemate inimeste toesehaigusi. Mõned haigused põhjustavad siin-seal aeg-ajalt mõõdukaid vaevusi ja enamasti ei tekita tõsiseid tervisehäireid (nagu näiteks osteoartroos ehk liigesekulumus), mõned toesehaigused aga on kogu organismi haaravad ja kahjustavad, vahel koguni eluohtlikud põletikulised haigused (nagu näiteks luupus ja raskekujuline reumatoidartriit). Toesehaigusi ravivad reumatoloogid ja kui on vajalik kirurgiline ravi, siis luu- ja liigesehaigustele spetsialiseerunud kirurgid: traumatoloogid-ortopeedid. Kõik toesehaiged vajavad taastusravi, milleks on samuti vajalik eri asjatundjate koostöö. Kõige parem on ravitulemus siis, kui toesehaige ravimisega tegeleb meeskond, kus kõik olulised erialad on esindatud.
„Reuma-aabits“ on kirjutatud reumaatilisi haigusi põdejatele, kuid see sobib ka käsiraamatuks haigete omastele ning neile, kes töötavad reumaatiliste haigetega või õpivad seda ala.

„Reuma-aabitsasse“ on koondatud algtõed. Tekst on kirjutatud peamiselt juhendiks põletikuliste reumaatiliste haiguste põdejatele. Haiguste-peatükis on lisaks tavalisematele haigustele käsitletud ka mõnda nn harvaesinevat reumaatilist haigust, mille kohta on mõnikord raske leida soomekeelset materjali. Haigusteosa sisaldab peamiselt algteavet, kuid raamatus on soovitusi ka kaugele arenenud haiguse korral.

SISUKORD

• Sissejuhatus lk 5
• Eessõna soomekeelse väljaande 2. trükile lk 6

• Ehlersi-Danlos’ sündroom lk 9
• Fibromüalgia lk 11
• Jäigastav lülisambapõletik lk 12
• Noorte liigesepõletik (juveniilne artriit) lk 14
• Liigesekulumus (osteoartroos) lk 16
• Liigesepsoriaas lk 18
• Liigeste üliliikuvus (hüpermobiilsuse sündroom) lk 19
• Luuhõresus (ostreoporoos) lk 20
• Lyme´i tõbi (borrelioos) lk 22
• Pehmekoereuma lk 23
• Podagra lk 24
• Polümüosiit (hulgilihasepõletik) lk 26
• Reaktiivne artriit ja Reiteri tõbi lk 27
• Reumaatiline polümüalgia lk 28
• Reumatoidartriit (arthritis rheumatoides) lk 29
• Seronegatiivsed spondülartropaatiad lk 32
• Sidekoehaiguse segavorm lk 33
• Sjögreni sündroom lk 34
• Sklerodermia lk 35
• Süsteemne erütematoosluupus lk 37

• Asatiopriin lk41
• Auranofiin lk 42
• Aurotiomalaat lk 43
• Etanertsept lk 45
• Hüdroksüklorokiin lk 46
• Infliksimab lk 47
• Kloorambutsiil lk 48
• Kortikosteroidhormoonid lk 50
• Leflunomiid lk 52
• Metotreksaat lk 54
• Penitsillamiin lk 56
• Reumacon lk 58
• Reumasalvid lk 59
• Sulfasalasiin lk 60
• Tsüklofosfamiid lk 61
• Tsüklosporiin lk 63
• Valuravimid lk 65

• Alumise hüppeliigese jäigastamine lk 72
• Küünarliigese endoproteesimine lk 73
• Puusaliigese endoproteesimine lk 74
• Põlveliigese endoproteesimine lk 76
• Põlveliigese puhastamine lk 78
• Randmekanali puhastamine lk 79
• Randmeliigest jäigastav lõikus lk 80
• Suurvarbanuki ja haamervarvaste lõikus lk 81
• Sõrmenukiliigeste endoproteesimine lk 82
• Õlaliigese proteesimine lk 83

• Liigesepõletik ja jalgade hooldus lk 86
• Liigesehaigused ja liikumine lk 89
• Nõuandeid liigeste säästmiseks lk 94
• Reumaatiline haigus ja suuõõne hügieen lk 97
• Reumaatiline haigus ja silmad lk 99
• Reumaatiline haigus ja seksuaalsus lk 102
• Reumaatiline haigus ja rasedus lk 104
• Reumaatiline haigus ja toitumine lk 106
• Kuidas saavutada hea ravitulemus lk 111